Surmamüür - Metsatöll

Surmaga kahasse kaevati hauda

Roostetand laugaste üska

Noil nurmedel laule enam ei laulda

Hallid habemed tunnevad tuska

Silmad, täis päeva, seal tambiti kalmu

Enne kui taevas näid koitu

Vaid raudrõngas käsi ja veristet jalgu

Ja korjuste põlengupaiku

Verisel vaiadel valati müüri

Lätete lämbesse uttu

Siin manati maahinge madalaid juuri

Et kailude uimades kuhtuks

Kalk kolpadekuhi all müüridevalle

On purpurse verega kaetud

Seal kiharaid valgeid ja pardasid halle

On turvaste tandrile maetud

See linn seisab tummalt, on vaikides visa

Ei elavaid tänavail kohta

Vaid sootuule voog ja kaarnate kisa

Toob meenutust muldvanast rahvast

Need vallid on koolnutel kõrgusse laotud

Ja koolnutel raiutaks maha

Nüüd siin surmamüüri päevad on loetud

Veel enne kui taevas näed eha

Surmamüür külmkalge

Surmamüür kalmvalge

Surmamüür viib usku

Surmamüür toob tuska

A grave was dug in the grave

Rust on the back of the lakes

No more songs are sung on those lawns

Gray beards feel pain

Eyes, full day, there is a grave

Before you see the dawn in the sky

Only an iron ring on the hand and bloody feet

And carcasses to the fire

A wall was poured on the bloody piles

You pour warm mist

Here were the low roots of the earth's soul

To make the nails swim while swimming

Lime under the pile of walls

It is covered in purple blood

There the curly whites and the gray ones aboard

It is buried in a peat bog

This city stands silent, stubbornly silent

No living on the streets

Just a breeze and a shout of bark

Brings a reminder of an ancient people

These ramparts are stacked high

And the dead would be cut down

Now the days of the Death Wall are numbered

Even before you see the sky

The wall of death in the cold

The wall of death is white

The death wall leads to faith

The death wall brings pain