Kindlus - Vennaskond

Nd mingem siit, veel koidu eel,\nOn udused, klmad med me teel.\nKuid kaugemal, rgkalju all\nMe vlukuld meid ootab veel.\nSeal muiste pkapikusool\nKis sgaval koopais igal pool,\nKus pev vi, virk sepat\nNing nidust appi vitis hool.\nSai kuningas neilt aardeid hid,\nMis kuldselt sdelema jid.\nNad ehteid lid, mis valgust tid\nJa prgi, kirevaid mgapid.\nNing suutis mnigi meistermees,\nEt thti itses hbekees.\nJa kroon nii kuldset pildus tuld,\nSeal kuu ja pike srasid sees.\nNd mingem siit, veel koidu eel,\nOn udused, klmad med me teel.\nKuid kaugemal, rgkalju all\nMe unund kuld on alles veel.\nKa kauneid peekreid tehti seal\nJa kullast kandleid, keeled peal.\nEi leidnud viis neilt kuuljaid siis,\nKus inime maad ei kaeva eal.\nLi knkal mhama mnnitukk,\nS tuulte oigeis kostis hukk.\nLsk oksi si, lm laotust li,\nLeek ropsis puil kui punane kukk.\nAll orus kumises hirekell,\nKik rahvas vaatas, hirmus hell,\nKuis lohe raev, oh ud ja vaev,\nSeal mllas majadel, tornidel.\nMel tossas suits, mis hukke rikk\nNd pageda paistis ainulik.\nMest lahkus him, ji maole vim,\nSai surma mnigi pkapikk.\nNd mingem khku, kigest vest,\nNing le mitmest sngest mest,\nKus udud maas, et vita taas\nMe kuld ja kandled lohe kest.