Armupalavik - Põhja-Tallinn, Artjom Savitski

Leek võib süttida ja kiirelt kustuda

Võime rääkida võime vaikida

Me pole üksinda see paneb meid uskuma

Armupalavik meid kõiki nakatab

Tundsin üht tüdrukut, kes meeldis mulle lõputult

Kuid nii ausaks kui see pilt end ei maalinud sai see lõpuks lõhutud

Ma nii nõutult jäin vaatama ja oma lõugu saand avada

Ja öelda ei jõudnud mis vajan ma nii enne põudu mind tabas maa

Mind rabas ta vaatan ta pilte ja meenutan et nii pagana

Väga tundsin kirge ja mind erutas mingi perutus ta mind erutas

Alati mis siin salata sellest tekkiski mul armupalavik

Siis tundsin külgetõmmet, kuid sinust maaliti mulle

Vaid sünge lõuend pritsiti vaid tühje sülge õuel

Ma olin ülbe õujee, kuid teadsin, et mu põues

Ei ole kivi ja ma teadsin, mida tunnen, õudne

Võis tunduda mu minevik, ma ei jõudnud öelda veel midagi

Ja niisiis mind halba nimekirja lisasid

Kui lõpuks lahti lõin suu, kuigi tahtsin ta ei kuulnd

Mu sõnad suult kaugusesse viis tuul ei muud

Leek võib süttida ja kiirelt kustuda

Võime rääkida võime vaikida

Me pole üksinda see paneb meid uskuma

Armupalavik meid kõiki nakatab

Ma olin ka siin ükskord haigelt kinni ühes plikas

Tegelt ta ise alustas ja sellega ei läindki pikalt

Kõik meeldis algul sain kõik nagu harjund

Kurat ma ei saand arugi kui olin juba armund

Kiindusin kinni, kui saan ma otsale

Kuid ma ei teadnud, et ta on orav, hüppab oksalt oksale

Ja oligi käest läind, kuid mu pea oli teda täis

Head asjad kaua ei kesta, nii ma olen näind

Ta mängis nii hästi, ma ei osand arvata

Ei pidand vajalikuks kõike taga valvata

Seest kripeldas, liiga hea, et olla päris

Püüdsin mõtted mujale, kuid seest see ikka näris

Nii ta läks ja võttis ingel kaasa tüki minust

Nüüd teen järgi mõteldes, sest plussist mitu miinust

Ta tegi must mehe, kelleks poleks tahtnud saada

Närvihaigeid hulle ei usalda, kui tagasi vaatan

Leek võib süttida ja kiirelt kustuda

Võime rääkida võime vaikida

Me pole üksinda see paneb meid uskuma

Armupalavik meid kõiki nakatab

Ta seal seisis, piltilus kataloog

Tema nimel võitlus pole niisama matadoor

Nime ma ei teadnud, elas kõrvalmajas

Veidike psyco, selle pand kõrvataha

Ja märganud olen, et ta on paralt parajane

Minu süda külm, aga nii salajane

Tal oma plaanid, oma elu, oma klemm

Olen võõras nina temale, ei ole oma vend

Neiu võiks olla mulle kui amigo

Homme juba natuke rohkem kui amigo

Tookord temaga ei suhelnud julgemalt

Kuule, mis on su number ja kuidas sul kulgend

Aga kord on nähtud juba, rong on läinud

Oli võimalus hiljem, olen vaid kord veel näinud

Siiani jahivad teda mööduvad pilgud

On lööduna pingil, aga hoiavad hirmul

Leek võib süttida ja kiirelt kustuda

Võime rääkida võime vaikida

Me pole üksinda see paneb meid uskuma

Armupalavik meid kõiki nakatab

Leek võib süttida ja kiirelt kustuda

Võime rääkida võime vaikida

Me pole üksinda see paneb meid uskuma

Armupalavik meid kõiki nakatab

The flame can ignite and go out quickly

We can talk we can keep quiet

We are not alone it makes us believe

The fever of love infects us all

I knew a girl I liked endlessly

But as honest as the picture didn't paint, it eventually broke

I so watched and opened my chin

And I couldn't say what I needed so before the drought hit me on the ground

I was struck by his pictures and I remember that hell

I was very passionate, and I was excited

It's always a secret that I have a fever of love

Then I felt attracted, but you were painted for me

Only the gloomy canvas was sprayed only on the empty saliva in the yard

I was arrogant in the yard, but I knew it was in my cheek

There is no stone and I knew how scary I felt

It may have seemed like my past, I couldn't say anything else

And so you added me to a bad list

When I finally opened my mouth, I didn't want to hear it

My words from the mouth to the distance way the wind does not change

The flame can ignite and go out quickly

We can talk we can keep quiet

We are not alone it makes us believe

The fever of love infects us all

I was once sick here in a cleft

In fact, he started himself and it won't take long

Everything I liked at first got everything like a habit

Damn, I don't understand if I was already in love

I got stuck when I ran out

But I didn't know he was a squirrel, he jumps from branch to branch

And he was gone, but my head was full of him

Good things don't last long, so I see

He played so well, I can't guess

I do not consider it necessary to guard everything

Scrawled inside, too good to be real

I tried my thoughts elsewhere, but inside it was still chewing

So he went and took an angel with me

Now I think about it, because there are several disadvantages

He made a black man he didn't want to be

I'm not trusting nervous people when I look back

The flame can ignite and go out quickly

We can talk we can keep quiet

We are not alone it makes us believe

The fever of love infects us all

He stood there, a pictorial catalog

Fighting for him is not so much a matador

I didn't know the name, lived next door

A little psyco, its a buck behind your ear

And I've noticed he's right

My heart is cold, but so secretive

He has his plans, his life, his terminal

I'm a stranger to him, not my brother

The girl could be me as an amigo

A little more than amigo tomorrow

He did not communicate more boldly at that time

Hey, what's your number and how are you?

But once seen, the train is gone

There was a chance later, I've only seen it once more

He is still hunted by passing glances

He is nailed to the bench, but is afraid

The flame can ignite and go out quickly

We can talk we can keep quiet

We are not alone it makes us believe

The fever of love infects us all

The flame can ignite and go out quickly

We can talk we can keep quiet

We are not alone it makes us believe

The fever of love infects us all